Jalutab jänes metsas ja näeb, et karu suurde auku kukkunud. Mõtleb, et nüüd võimalus karule öelda, mis asjast arvab, ilma et too ähvardaks jänest ära süüa. Läheb augu äärde, sõimab karu, loobib kividega ja jalutab edasi. Siis mõtleb, et kurdi karu, lähen sõiman veel veidi, kuid komistab ja kukub ka ise auku. Vaatab karule paluvalt otsa ja ütleb: “Karu, sa ei usu seda, aga ma tulin vabandust paluma!”
Seotud postitused
-
Anekdoot: Mis su nimi on?
Arst küsib patsiendilt: "Mis su nimi on?" "Liisa! Ilma F-ta." "Aga Liisas ei olegi ju F-i?"... -
Anekdoot: Päts leiba
Iga päts leiba on traagiline lugu viljast, millest oleks võinud saada õlu, aga ei saanud. -
Anekdoot: Kaks abivalmis skauti
Kaks skauti hilinevad rühma-koosolekule. Kui nad ükskord kohale jõuavad, näevad nad üsna räsitud ja kriimustatud välja....
